Filmikriitik Endel Link

 

                                                         

                                                  Endel Link (1928-2020)

Filmikriitik Endel Link sündis Mustlas, Tarvastu kihelkonnas. Pikaealine, suri 92 aasta vanuses. Vanemad Hans ja Anna Link tegelesid Mustlas ettevõtlusega, ärindusega. Lõpetas keskkooli Viljandis ja seejärel õppis Tartu Ülikoolis, mille lõpetas filoloogina (1953). Õppis Moskvas, GITISes aspirantuuris (1962). Abikaasa Tiiu Marianne Link. 

Töötas aastaid ajalehe "Sirp ja Vasar" osakonnajuhatajana. Oli mitme loomeliidu liige. Avaldanud oma töid põhiliselt ajakirjanduses, kuid koostanud ja toimetanud ka kogumikke. 

Minu sugupuus third cousin once removed, so kuulub minu vanaema Kadri Kingu-Raudsepp lähisugulaste hulka, kelle juured Paistu kihelkonnas, Loodil.

                                                                            Vambola Raudsepp. 

Aastakümnete taguseid värsiridu.

 

                                                        

                                                                           

                                        Sirelid 1945

                                                                             Hilda R-le.

                                               Sirelite õitsemise aegu,

                                                naisel vaid sõdurist mõtted.

                                                Sunnitud võõrasse sõtta,

                                                läks mees, petetu näoga.

                                                Kuulab: kodunurmel rääk,

                                                kõris automaadi tärin.

                                                Vaatab: aidas vana püssitääk,

                                                ses aegade õudusvärin.

                                                Naine kui püüniste võrgus -

                                                ikka ootab ja ootab, heaga.

                                                Sõdur tapeti "Tsehhi põrgus" -

                                                ta saanudki surmani teada.

                                                                        Hänikes, 1960. 

Ühe eesti perekonna tragöödia. 

Osula kalmistule, hauaplats 374 kv 4, on maetud Hilda Raag (1920-1952) ning tema poeg Hans Raag (1941-1949). Hilda tapeti julmalt (kirvega) ühe Hänike külla sisserännanud vene poisi poolt. Hans õppis Kurenurme koolis, kuid suri ägedalt arenenud grippi. Pereisa Richard Raag (1907 - 1945?) mobiliseeriti 1944. a. Saksa sõjaväkke, kuid tapeti nn "Tsehhi põrgus" (koduloolase Karl Leoki andmetel; ametlikult teadmata kadunud). 

Nii hävines ajaloosündmustes üks eesti perekond ja kodu. Nende kodu asus Võrumaal Hänike külas. Talu koosnes elamust, laudast, heinaküünist, saunast jt hoonetest. Kõik hävitati (lammutati) 1960ndatel maaparandustööde käigus kui peremeheta tühjalt seisnud hooned. (Nad elasid minu lapsepõlvekodu naabertalus). 

Vambola Raudsepp. 

                            Neljakümnendad

                                Põrgukoerad lahti lasti,

                                jäi Eesti saatanate vastu.

                                Reedetud, üksi jäetud,

                                vastu tahtmist liitu võetud.

                                Värvati-viidi KorpuseSSe, Kolõmale,

                                võõra riigi kodumaale.

                                Kaotused võõrvägedes,

                                Idarindel, Luki all ja Sinimägedes.

                                Eestlaste haudu rohkelt jäi sinna,

                                nii süütu maksis reetmise hinna. 

                                Esimene rahukevad:

                                lõhki pered, lein ja üksikemad. 

                                                                    

                                                    OOO

                                  Metsavend

                                    Hiilis tallu, saamaks sooja,

                                    ootas Läänest sõnumitoojat.

                                    Churchill õelnud - sõda jäi viiki,

                                    lubas sõjaeelset Eesti riiki. 

                                    Oli ooberst Saksa sõjaväes.

                                    Sest karistus teenitult käes.

                                    Varjus punkrisse, täis viha,

                                    haaras kaasa tüki sealiha.

                                    Tappis uusmaasaaja metsateel.

                                    Tal jälil juba nuhk ja NKVD.

                                    Tabati. Aastaiks Karagandasse,

                                    sunnisurma vasekaevandusse. 

                                                            Hänikes, AD 1963.

                                                    OOO

                            Taasiseseisvumine

                                                                            AD 2006

                                    Taas iseseisvus eestlaste hõim.

                                    Raskused - vaeste vabaduse hind.

                                    Tekkis grupeeringute ülemvõim.

                                    Need mõrvatud - puhaku rahus!

                                    Organil seadusetuse tõlgendamisvoli.

                                    Kavaldaja ärandamisest rikkuse valis -

                                    neil varade kasv lausa kuubis.

                                    Ettevõtjal tahe, kuid pädevuspuudus. 

                                    Destaliniseerimine jäi kättesaamatuks.

                                    Hoogustus "Plats puhtaks" joovastus.

                                    Maailmamehe käes uus luud oli vahe -

                                    endised kadugu, jäägu aegade taha!

                                    "Tühistamist" korraldas anonüüm,

                                    meediapeks nende ühine rõõm.

                                    Kammajaa teemal "Kadriorgia" käis -

                                    alandatust pole ju nende riigile ohtu.

                                    Miski läks valesti. Mingit kahetsust.

                                    Võimul alati omakasu õigustus -

                                    "surnuks menetletud" süütu vastu

                                    või abitu-õnnetu suitsiidi kohta. 

                                                        OOO

                                    Pruudipärg

                                        Ojakäärus valev niidulapp,

                                        kus Kõiksuse loomingu tipp -

                                        üks ülev-uhke õienupp,

                                        kuldkollane kullerkupp.

                                        Isakodu aasade uhkus,

                                        koht väsinule - täispuhkus.

                                        Neid noppis, kollane pea, 

                                        lahke ja süda nii hea. 

                                       

                                        Jaaniõhtu pruudiehteks

                                        karikakraid, kurekatlaid,

                                        sini-must-valge seostes -

                                        pärg Eesti lipu värvides.

                                        Õiteaeg lõppes nii järsku,

                                        tütarlaps peiuga lahkus.

                                        Jäi nurmede nukrus, tühjus,

                                        kadus hinge noorusvärskus.

Ülekohtuga leppimine: argus ja osavõtmatus.

 

Johannes Hint (1914-1985)

Minu esimene kohtumine Johannes Hintiga oli 1960ndate algul TPI ühiselamus Mustamäel, kuhu ta oli kutsutud kohtumisele üliõpilastega. Suur isiksus, tippteadlane, kes jättis vapustava mulje. Edaspidi oli põgusaid kohtumisi, mil töötasin ehitusettevõttes ja tollal ehituses kasutati silikaltsiitplokke. 

Tema desintregreerimismenetlus oli siis tuntud juba paljudes maailma maades. Ja veel. Hiljem minagi ostsin AU-8 nimelist raviomadustega jooki, mida nüüd võiks pidada nö toidulisandiks.

Meid kõiki rabas teade aastast 1981, mil Johannes Hint vahistati. Kohe levisid jutud sellest, et süüdistus oli fabritseeritud ja paljuski anonüümne. Järgnes pikk vintsutav kohtuprotsess, mis päädis detsembris 1983 süüdimõistva otsusega koos 15ne aastase vabaduskaotusega. Järgnesid ebainimlikud kannatused ja surm Patareivangla haiglas septembris 1985. Ta oli tühistatud, mittekeegi. Hiljem Johannes Hint rehabiliteeriti ja valiti möödunud sajandi saja väljapaistvama isiku hulka. 

Tekib küsimus: miks olime nii arad, osavõtmatud ja Eesti NSVle riigitruud? Johannes Hinti puhul oli tegemist teaduste doktori, rahvusvaheliselt tuntud tippteadlasega, mistõttu tema kaitseks oleks võinud välja astuda kolleegid, teadlased, akadeemikud eesotsas Eesti Teaduste Akadeemia presidendiga.  Ja veel. Oli ju Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehel süüdimõistetud isikule armuandmise õigus. Kõike seda saanuks teha, kuid paraku ei üritatudki. 

Vambola Raudsepp.

Sissevaade biograafiasse

 

Sünnipäev on iga inimese elus üks olulisemaid tähtpäevi. Momendil esitan tagasivaateid ja tundeid värsiridades, so mõne aastakümneid tagasi kirjutatud luuletuste varal.

                                    Eluhetk

                                Imetlen ülevat vaimset vaikust

                                ja pühakoja kõrgeid võlve.

                                Väldin väiklast jõllivat kõrkust,

                                usaldan sirguvat sugupõlve.

                                Kardan agressiivset andetust,

                                kus tühjus hõivab mind tihti.

                                Ma palun meeletuile andetust

                                ja eksinuile elusihti.

                                Töös-palves kallis iga eluhetk,

                                kuniks kostub igaviku hõik.

                                Küll palvevaiba valmis saan,

                                kui särama lööb kutsuv täht.

                                Siis jätan maha ilma-maa

                                ja ajatusse lendlen-lähen.

                                Kaugelt näen - väike isamaa,

                                kus õnneks vajame nii vähe.

                                                   OOO

                               Päikesepoiss

                                                                        Vanaisale

                               Oja vetevulina, mesimummi sumina,

                                kogus Päikesepoiss oma meeltesse

                                ja kõik selle pani viiuli keeltesse.

                                Ööbiku laksatus, pardi tiivaplaksatus,

                                liblika lend - mida kuulda vaid võis,

                                talutares värsiridadeks voolitud sai.

                                Pillihelides tuba, vihik värsse täis,

                                perenaine mures - kes teab, eks näib,

                                kas noor peremees talutöid veab.

                                Aeg argimuredes soikus. Viiul vaikis.

                                Mentorita, lootusi täis talent tuhmus,

                                värsivihik sahtli põhjas koltus. 

Vambola Raudsepp,

kogumikust "Sügishallade aegu".

                                                        OOO

                              Reinkarnatsioon

                                    Nentis maagist vanatädi:

                                    oled sündinud vaarisa nägu.

                                    Oli optimist, see väikemees,

                                    Ema taevasina silmil.

                                    Kasvas viletsuse sees;

                                    vaid hellus varjas murepilvi.

                                    Talu loodud, töörügaja,

                                    kukil võimurid, pügajad.

                                    Nii jälk-räpane elukeeris

                                    armutult endasse neelas.

                                   Vaar elus sai, mis talle antud,

                                    karma sulle edasi kantud.

                                                    ***

                                    Mu võitlus vales võimuleeris,

                                    kus iga kuulekas vaid marssija.

                                    Ajalik kooslus veereb,

                                    juhiks deprekas-stressija.

                                    Enam ei taha, ei taha,

                                    laske mind veeremilt maha.

                                    Elus mõni hetk ka joovastav.

                                    Näe, naudingu revolutsioon -

                                    pühamu-ihu käest kätte käib.

                                    Reaalsus - nii näib:

                                    eraldab meid pühitsetud muld,

                                    mõnd seob saatuslik taassünd.

                                                Vambola Raudsepp, AD 2007.

                                                            OOO

                                     Raamatud:

    Vambola Raudsepp. Otsingute aastad: meenutused js                     mõtted. Külim, 2013, 80 lk.

     Vambola Raudsepp. Mina, Gemini valik. Tartu Trükiteenused,                 2025, 84 lk.

Aastakümneid hiljem "Plats-puhtaks-hüsteeriast".

 

Isamaaliidu loosung "Plats puhtaks" sai presidendikandidaadi Meri loosungiks. Platsi ei löödud puhtaks iialgi, kuigi telereklaamides pühkis Meri, luud käes, oma Nõmme koduesist suurima innga. Küll aga loosung sildistas, halvustas ja kutsus esile hüsteeriapuhanguid erinevates inimgruppides.

Kõik võisid saada pihta. Akadeemik Raimund Hagelberg meenutab oma elulooraamatus "Elust ja endast" järgmist: "Sel viisil tehtud otsusest on südames siiamaani okas. Selle torkas sinna isamaaline loosung "Plats puhtaks", õigemini küll selle üldistav, lahtiseletamata poliitiline tõlgendus. Seda võimendas omakorda ühe hea kolleegi luuda keerutav pilt ajalehes. Oma väga tundliku närvisüsteemi tõttu ei ole ma sellest painest praeguseni lahti saanud" (lk 133).

"Kadriorgia" - alatu lavastus. ETV saade "Pealtnägija" paiskas eetrisse räige loo "kadriorgiast" - pidudest presidendilossis, kus teismelised olevat teinud kõikmõeldavaid inetusi. Mis hiljem selgus: suurem osa "paljastustest" oli väljamõeldis. Peeter Ernits kirjutab raamatus "VIIMANE RÜÜTEL" järgmist: "Asjaolude lähemal uurimisel selgus, et tegu oli lavastusega Tartu ülikooli poliitikatudengilt tellitud - ja kuuldavasti ka hästi tasutud - kava järgi. See plaaniti ja teostati eriti küüniliselt puhtpoliitilistel eesmärkidel. Lavastuse korraldajad ei hoolinud isegi sellest, et ränk hoop antakse mitte ainult presidendi institutsiooni, vaid terve Eesti mainele" (lk 348).

Oma osa said sildistatud nn "punaprofessorid". Vaid üks näide. Professor Ivan Volkov jäi ilma Tartu ülikooli emeriitprofessori staatusest, sest õpetas valet distsipliini ("Teaduslik kommunism").  Samal aja oma erudeerituse ja õppeaine originaalse käsitluse poolest oli ta ülikooli üks populaarsemaid õppejõude. Esimesel korral ei saanud emeriitprofessori staatust ka Vambola Türk, kuid hiljem tänu majandusteaduskonna selgitustele ja toetusele ta selle siiski sai.

 

Lõppeks pean paar sõna ütlema ka minu vastu anonüümselt (ma ei tea praegugi, kes need pealekaebajad olid) tõstetatud süüdistuse kohta, mis levis ka ajalehtedes. Olin üliõpilastele avatud, kõik minu õppevahendid, seletussõnastikud, loengumaterjalid, sh mõningaid minu häälega loenguid isegi salvestati. Üliõpilaste kohustuseks oli auditooriumis esitatud materjalide põhjal, so ühe teema kohta koostada referaat (mis ei ole teadustöö). Ei leidnud ma nendes valminud referaatides midagi sellist, mida auditooriumis polnud ma käsitlenud. Mind rabas tõsiasi, so kui kaitsetu on õppejõu isiklik intellektuaalne omand! 

Raimund Hagelberg. Elust ja endast. Eesti Kirjandusmuuseum. Tartu 2008, 168 lk.

Peeter Ernits. Viimane. Rüütel. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas. Kirjastus Kunst OÜ, 2017, 368 lk.

Inglise - eesti majandusterminite seletussõnastik. Autorite kollektiiv. Toimetaja Uno Mereste. Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1992. (Finantsjuhtimise alased terminid eestistanud ja lahti mõtestanud Vambola Raudsepp). 

Vambola Raudsepp.

Juured Vana-Antsla vallas: õpetaja ja EW sõjaväelane (kapten) Aleksander Kallion

 

                                                   

    Aleksander Kallion (1889-1944).

Aleksander Kallion sündis Vana-Antsla vallas Võrumaal. Õppis Tartu Õpetajate Seminaris (1906-1910). Töötas peale lõpetamist õpetajana ja juhatajana mitmes koolis. 

Õppis Peterburis lipnike koolis (1915) ning seejärel osales I maailmasõjas (1915-1917). Osales Eesti Vabadussõjas (1919-1920). Oli Eesti Vabariigi armee reservkapten. 

1941. aastal mobiliseeriti reservohvitserina Punaarmeesse. Oli tööpataljonis, kuid 1944ndal aastal arreteeriti Eesti Vabadussõjas osavõtu pärast süüdistatuna nõukodevastases tegevuses. Suri tüüfusse 25.02.1944.a. Biiskis, Altai krais. 

Minu emapoolses sugupuus fifth cousin twice removed.  

                                                                           Vambola Raudsepp.

                                          

Juured Vana-Antsla vallas: sisearhitekt Valter Pormeister

 

Ex libris Ingrid ja 

Valter Pormeister

Sisearhitekt Valter Pormeister (1922-2010) sündis Valgas rätsepa perekonnas Lõpetas Valga Keskkooli (1941) ja seejärel asus õppima Tartu Ülikooli metsamajandust. 

Õppis aastatel 1947 kuni 1953 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Lõpetamise järel töötas ARSis aastatel 1954 - 1973. 

Oli kaks korda abielus. Valve Pormeister (1922-2002) oli maastikuarhitekt. Ingrid Pormeister (1926-2022) oli sisearhitekt ning tal on mitmeid loomingulisi ühistöid abikaasa Valter Pormeistriga. Valteri ja Ingridi tütar Katrin Laanoja on sisearhidekt ja olnud ka õppejõud. 

Valter Pormeister on maetud Tallinna Liiva kalmistule ning ta on minu sugupuus third cousin.

Vambola Raudsepp.